BovINE magazines published in nine national languages Project news plus...
Read More
BovINEBeef Innovation Network Europe
BovINEBovINE ühendab konsortsiumi, kuhu kuulub 18 organisatsiooni 10 Euroopa riigist. Konsortsium koosneb teadusasutustest, põllumajandustootjate ja tõuühingutest, mittetulundusühingutest ja VKEdest. Igal partneril on projekti raames konkreetne roll. Sellelt leheküljelt leiate teavet, mis on otseselt seotud teie riigiga.
BovINE on välja andnud ajakirja veisekasvatuse ja jätkusuutlikkuse kohta Eestis. Loe karjakasvatuse olukorrast ja praktilistest lahendustest, mida BovINE projekti käigus 3 aasta jooksul taotleti.
Suurendamiseks või ajakirja avamiseks täisekraanil kasutage ekraani allosas olevaid nuppe.
Eesti BovINE kohalik infopäev toimus 18.oktoobril 2022 Tartus, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ruumides. Kokku oli osalejaid 33 inimest, mis oli veidi vähem kui eelnevalt registreerujaid. Kuid kohal oli siiski lisaks farmeritele ka mõned lihaveisekasvatajate nõustajad, veterinaarid ja teaduspartnerid.
Päevakava oli järgmine: esimesena tutvustas MTÜ Liivimaa Lihaveise juhataja ja BovINE Eesti võrgustikujuht Airi Külvet läbilõiget kõigi kolme aasta BovINE projekti raames kogustud headest praktikatest ja teadusinnovatsioonidest. Enam elevust tekitas kuulajaskonnas FNB poolt koostöös Prantsusmaa LIDLi ketiga algatatud farmeri tasu märkimine liha etiketile, “Remunera-skoor” ja teadusinnovatsioon vitamiin A mõju marmori tekkele. Edasi mindi aruteluga, kuidas kaasata meie Eesti teadusasutusi rohkem Eesti lihaveisekasvatuse teaduse arendamisse ning alustada kohalikke teaduskatseid, mis oleks seotud meie lihaveisekasvatuse arendamisega.
Koosolekul osalejad tegid ettepanekuid kutsuda välislektoriteks muuhulgas naaberriikide teadussektori esindajaid. Edasi läks päevakava Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaise Jane Mättiku ettekandega uue perioodi toetusmeetmetest, mis puudutavad otseselt lihaveisekasvatajaid – ammlehmateotused ja jõudluskontrolli lisatoetused karjadele. Kohalolijad nentisid , et siiski on palju arusaamatust ja segadust kava sõnastuses ning pole selgelt aru saada , millised karjad ning millised loomad toetust saavad ja millised mitte. Arutleti ka 2023 aastal kehtima hakkavat uusi nõudeid loomade väljaspidamisnõuete osas ning nenditi , et uuel perioodil tuleb palju uusi kohustusi lihaveisekasvatajatele kuid toetusmeetmed nendega toeimetulekuks rakenduvad alles aasta hiljem.
Järgmisena läks päev edasi AS Dimediumi müügijuhi, veterinaararst Arne Tuhkuri tutvustusega Secure Cattle feromooni kohta, mis telliti müügiks just BovINE raames toimunud tutvustava veebikoolituse tõttu. Huvi toote vastu oli suur, esialgu oli tasuta jagamiseks mõned pudelid feromooniga, mis jagati osalejatele kokkuleppega anda ettevõttele kasutamisel saadud kogemuse tagasisidestamisega.
Kokkusaamise lõpus võeti veel korra kokku põletavad teemad farmidele ja leiti muuhulgas ka, et sellised infopäevad ehk taas füüsilised kokkusaamised on lihaveisekasvatajatele väga vajalikud.
MTÜ Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Airi Külvet on olnud aktiivne rohumaaveisekasvataja juba 20 aastat.
Airil on lõpetanud Eesti Maaülikooli loomakasvatusteaduse erialal. Läbi erinevate katsete ja projektide on ta tutvustanud jätkusuutlike ja keskkonnasõbralikke karjatamisviise ka teistele lihaveisekasvatajatele.
Ta kuulub Eesti Lihaveisekavatajate Seltsi juhatusse ning on ka ühtlasi Eesti Mahekoostöökogu liige, kuhu on koondunud kõik maheorganisatsioonid. Airi omab head ülevaadet Eesti lihaveisefarmidest , nõustajate ja konsulentide tugisüsteemist ning omab ka head kontakti Eesti erinevate teadus- ja haridusasutustega läbi erinevate käimasolevate teadus – ja innovatsiooniprojektide.
Juba aastakümneid käib arutelu lisandväärtuse õiglasema jaotuse üle toiduainete tarneahela osaliste vahel. Mitme jaemüüja kasvavat läbirääkimispositsiooni tuuakse alati esile kui üht heaolu ebaõiglase jaotuse põhjust nõudluse ja pakkumise vahel. Kõikide tasandite poliitika (ELi ja liikmesriikide valitsused) püüab sekkuda, et luua majandustegevuses osalejatele võrdsed turutingimused ja vähendada jaemüüjate liigset turujõudu. Tootjaorganisatsioonid on loodud selleks, et suurendada põllumajandustootjate turujõudu tapamajade ja jaemüüjate suhtes. Otsemüügistrateegiaid võib pidada alternatiiviks, et säilitada suurem lisandväärtus põllumajandusettevõttes. Esmapilgul tundub otsemüük väga atraktiivne, , kuid vajab sõnnestumiskes sihipäraseid programme.
Alates 2021. aastast on söödatoorainete hinnad märkimisväärselt tõusnud. Alates 2020. aastast tõusid sojaubade hinnad hüppeliselt, kuna nõudlus maailmas on peamiselt Hiina impordi tõttu suurenenud. Riik on pärast sigade Aafrika katku dramaatilisi tagajärgi taastamas oma seapopulatsiooni. Teravilja hinnad on tõusnud väiksemas tempos, kuid on saavutanud praguseks tipphinna. Eelkõige kerkis maisi hind, mis tõusis aastaga (01.02.2021 – 01.01.2022) 220 eurolt 260 euroni.
See suundumus tekitab lihaveisekasvatusettevõtetele mõttepausi, kuidas vähendada oma majanduslikku haavatavust ja otsida alternatiivseid söötasid. Sööda tootmine põllumajandusettevõttes võib olla atraktiivne, suurendades omatootlikkuse võimekust. Põllumajandustootjate jaoks on erinevaid võimalusi, kuna need sõltuvad suuresti lähtepositsioonist. Rohukarjakasvatusega tegelevad põllumajandusettevõtted peavad otsima teistsuguseid alternatiive, kui põllumajandusettevõtjad, kes sõltuvad peamiselt põllukultuuridest. Turult võib leida ka alternatiivseid söötasid, kuid nende energia- ja valgusisaldus peab olema kooskõlas lihaveiste kasvunõuetega. Samuti ei tohiks alternatiivne sööt kahjustada liha lõppkvaliteeti.
Väljastpoolt ostetud vasikate puhul on sissetoodud haigused suur probleem, millel võivad olla tagajärjed vasikate tervisele ja heaolule. Teema keskendub võimalikele vahenditele, et vältida haiguste sissetoomist põllumajandusettevõtetesse, sealhulgas vaktsineerimisprogrammidele.
Võrgustikuhalduri täpsustused:
Eri riikides on erinevad eeskirjad loomapidajate, käitlejate või vedajate koolituse kohta, eriti loomade heaolu valdkonnas. Käesolev teema ei keskendu iga riigi erinevatele eeskirjadele, vaid pigem lihaveiste käitlemise üldpõhimõtetele, mille eesmärk on vähendada stressi ja parandada lihaveiste heaolu käitlemise ajal. Veiste kaalumise ja transpordi ajal on veised eriti suurele stressile avatud ning oluline on kogenud käitleja ja/või spetsiaalselt stressi vähendamiseks kavandatud seadmete roll.
Võrgustikuhalduri täpsustused:
Seadmed või meetodid, mida saab kasutada põllumajandusettevõttes või tapaliinil veiste rümba (lihakus ja nuumamine, rümba koostis, jaemüügisaagis jne) ja liha kvaliteedi (värvus, pH, ribi pindala, marmoratus, rasvapaksus, õrnus, ohutus jne) mõõtmiseks või prognoosimiseks.
Käesoleva teema puhul oleme määratlenud “vahendina” mis tahes vahendit või meetodit, mida saab kasutada rümba ja liha kvaliteedi tunnuste mõõtmiseks või prognoosimiseks põllumajandusettevõttes või tapamajas. Põllumajandusettevõttes aitavad need hinnangud kaasa juhtimisotsuste tegemisel, näiteks tapmisaja määramisel. Tapamajades võimaldaksid need rümpade klassifitseerimist vastavalt nende potentsiaalsele väärtusele ja muu hulgas ka läbipaistvamate maksesüsteemide kehtestamist ning homogeensete toodete tagamist. Lisaks võiksid mõned vahendid olla suunatud liha kvaliteediomadustele, mistõttu rümpasid ja jaotustükke saaks liigitada vastavalt tarbijate ootustele. Mõlemas kohas (põllumajandusettevõttes ja tapamajas) kogutud andmeid saab kasutada loomade geneetiliseks parandamiseks.
Me teeme selle teema jaoks ettepaneku koguda uuendusi järgmiste muutujate hindamiseks:
Rümba kvaliteet: veiserümpade klassifitseerimine (lihakus ja nuumamine) ELis (SEUROP) põhineb visuaalsetel mustritel. Visuaalse hindamise asendamine automaatsete süsteemidega võiks tagada täpsemad ja objektiivsemad andmed, mis võib tekitada suuremat vastastikust usaldust asjaomaste sidusrühmade vahel. Lisaks sellele oleks turustuskõlbliku liha prognoosimine väga kasulik tootmise tõhustamiseks.
Liha kvaliteet: siia kuuluvad liha sisemised omadused, nii mõõdetud kui ka prognoositud, nagu nähtav rasv, liha ja rasva värvus, pH, prae suurus ja söömiskvaliteet (õrnus, maitse, mahlakus). See võib hõlmata ka ohutuse hindamist, näiteks bakteriaalset saastumist.
Võrguhalduri täpsustused:
Veisekasvatusettevõtetes kasutatavad geneetilised, toitumis- ja majandamistegurid, mis aitavad suurendada või parandada liha kvaliteediomadusi, nagu marmorilisus, õrnus ja värvus.
Lihasesisese rasva sisaldus, mida visuaalselt tajutakse valgetena laikudena või triibudena lihases, määrab liha marmoratuse taseme, mis on positiivselt seotud õrna, maitsva ja mahlaka veiselihaga ning tarbijad on sellest teadlikud (Kang et al. 2022, Meat Science 186, 108730). Marmoristumist saab muuta põllumajandusettevõtetes kasutatavate meetodite abil, et suurendada lisaväärtust ja tarbijate suuremat söömisrõõmu, kuid arvesse tuleks võtta võimalikke negatiivseid mõjusid tootmise tõhususele.
Uuendused, mida põllumajandustootja saab võtta kasutusele veiseliha marmorilisuse suurendamiseks, võivad olla seotud ühe või järgmiste tegurite kombinatsiooniga, mida hiljuti vaatasid üle Nguyen et al. 2021 (Veterinary and Animal Science, 14, 100219):
Liha värvus mõjutab ostuotsuseid, kuid see, millist värvi eelistatakse (helepunane, intensiivne punane jne), võib erineda vastavalt erinevatele turgudele või tarbijate tüübile. Lõhnalisus on seotud söömisega seotud rahuloluga ja mõjutab ostuotsuseid. Põllumajandusettevõtte tasandil saab mõlemat omadust muuta geneetiliste omaduste, tapavanuse, tootmissüsteemide, söötmise,…
Võrgustikuhalduri täpsustused:
Põllumajandustootjad on teadlikumad loomakasvatuse keskkonnamõjust ning valitsus ja tarbijad nõuavad säästvamat loomakasvatust. Euroopa rohelise kokkuleppe ja põllumajandusettevõttest-toiduni strateegiaga seati ranged eesmärgid, mis on seotud globaalse soojenemise ja põllumajandusest tuleneva keskkonnareostusega ning kirjeldatakse ühise põllumajanduspoliitika kaudu, kuidas algatusi tuleks premeerida. Põllumajandusettevõtete ja nende jõupingutuste vahel on suured erinevused. Edumeelsed põllumajandustootjad on juba rakendanud oma põllumajandusettevõttes mitmeid häid tavasid ja on avatud uuendustele. Teised on kõhklevamad, sest nad ei ole kindlad, milline on kasulik mõju, võimalikud kulud või mõju nende majanduslikule tasuvusele. Nii põllumajandustootjate kui ka tarbijate ja poliitikakujundajate jaoks on oluline kvantifitseerida põllumajandusettevõtte keskkonnamõju ja nende jõupingutuste mõju, mida põllumajandusettevõte on teinud või kavatseb teha.
Keskkonnasäästlikkus hõlmab ilmselgelt põllumajandusettevõtte süsiniku jalajälge (sööda süsiniku jalajälg), kuid see on ka laiemalt käsitletav. Ökoloogilise jätkusuutlikkuse olulised aspektid on ka jõupingutused bioloogilise mitmekesisuse, mulla- ja veekvaliteedi parandamise, vee- ja elektritarbimise osas. Süsiniku sidumise ja püsikarjamaade säästva majandamise abil saab osaliselt kompenseerida kariloomade süsiniku jalajälge ning sõnnikukäitluse abil saab sulgeda põllumajandusettevõtte toitainete ringluse, vähendades toitainete sissevoolu ja kadusid.
Tuleval aastal kaardistame, hindame ja võrdleme olemasolevaid vahendeid veisekasvatusettevõtete keskkonnasäästlikkuse arvutamiseks. Üks näide on Prantsuse CAP2ER, mida eelmisel aastal mitmes maakonnas demonstreeriti. Kui meil on ülevaade olemasolevatest vahenditest, liigitame need vastavalt nende poolt hinnatud näitajatele. Lisaks otsime teaduskirjanduses, et koguda ja hinnata erinevates vahendites kasutatud mõjuindikaatorite aluseks olevaid mudeleid ja eeldusi. Lisaks sellele ei hinda me mitte ainult vahendeid, vaid otsime ka väljaannetest nende vahendite kohaldamise kohta, kuidas parandada keskkonnasäästlikkuse näitajaid meetmete abil põllumajandusettevõtte tasandil.
Bioloogiline mitmekesisus on lühidalt öeldes elu mitmekesisus teatavas piirkonnas. See ei hõlma mitte ainult kõiki taime- ja loomaliike ökosüsteemis, vaid ka mikroorganisme pinnases ja kõikide ökosüsteemi organismide vahelisi vastastikuseid mõjusid. Bioloogiline mitmekesisus satub inimeste poolt surve alla, muu hulgas intensiivsete põllumajandussüsteemide ja suure toitainesurve tõttu. Metsade raadamine põhjustab mulla erosiooni, intensiivne sõnniku kasutamine ja lämmastikdioksiidi heide põhjustavad mulla ja vee eutrofeerumist ja hapestumist, põllumajanduslik monokultuur võib muuta põllukultuurid tundlikumaks kahjurite ja haiguste suhtes ning vähendada putukapopulatsioone ja mulla elustikku.
Bioloogiline mitmekesisus pärsib piirkonda koormavaid mõjusid, nagu kahjurid, reostus ja põud. Seega on oluline naasta mitmekesisemate põllumajandussüsteemide juurde. Tavapärased põllumajandusettevõtted on korraldatud monokultuuride kasvatamiseks ja maa võimalikult intensiivseks harimiseks ning neid tuleb veenda, et see võib tuua kasu ka tootlikkusele. Samal ajal näeme rohkem koostööd looduskaitseühenduste ja põllumajandustootjate vahel ning ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kaudu, mis on osa ELi rohelisest kokkuleppest, aga ka kohalike omavalitsuste poolt on rohkem stiimuleid bioloogiliselt mitmekesise põllumajandusega tegelemiseks.
Tuleval aastal kogume uuendusi ja häid tavasid, mis võivad aidata Euroopa eri piirkondade põllumajandustootjatel ja erinevatel maastikel tegutsevatel põllumajandustootjatel võtta bioloogilise mitmekesisuse meetmeid nii maatükkide, põllumajandusettevõtete kui ka piirkondlikul tasandil. Me ei keskendu ainult põllukultuuride ja rohumaade majandamise meetmetele, vaid ka meetmetele, mis parandavad mulla bioloogilist mitmekesisust ja vee kvaliteeti. Seejärel on oluline, et põllumajandustootjad saaksid hinnata oma põllumajandustavade mõju ühelt poolt bioloogilise mitmekesisuse näitajatele ja teiselt poolt nende majanduslikule tasuvusele. Head näited suurendavad teadlikkust ja julgustavad teisi põllumajandustootjaid järgima.
BovINE Knowledge Hub (BKH) on kättesaadav kõigile, kes on seotud veisekasvatusega ning sektori strateegiliste ja praktiliste väljakutsetega. Veisekasvatajad, põllumajandusorganisatsioonid, nõustajad, teadlased ja uuendajad saavad juurdepääsu teadmistele, praktilisele teabele ja tõenduspõhistele uuendustele sotsiaalmajandusliku vastupanuvõime, loomade tervise ja heaolu, tootmise tõhususe ja kvaliteedi ning keskkonnasäästlikkuse teemadel.
Registreeruge BKH-sse, et vaadata, kommenteerida ja jagada sisu.
BovINE (Innovation Network Europe) on Euroopa Liidu 10 liikmesriigis moodustatud võrgustik, mille eesmärk on keskenduda Euroopa Liidu veisekasvatussektori moodustava 255 000 farmeri vajadustele. BovINE tegeleb kestlikkusega seonduvate küsimustega, mille on kiireloomulistena määratlenud veisekasvatajad ise. Selle raames teevad veisekasvatajad, põllumajandusorganisatsioonid, nõuandjad, teadlased ja muud sidusgrupid koostööd, et üheskoos töötada välja praktilisi uuendusi, mida saab Euroopa veisekasvatusfarmides kasutusele võtta.
Teadmiste vahetamise hõlbustamiseks ja ühistöös valminud lahenduste omaksvõtmiseks vajab Teagasci (Iirimaa) koordineerimisel tegutsev paljude osalistega BovINE teadlaste, nõuandjate, farmerite ja muude asjakohaste veisekasvatusvaldkonna osaliste fokuseeritud koostööd.
Neile teemadele tuginedes tuvastab BovINE ka sellised uurimistulemused, mida taludes pole veel laialdaselt kasutusele võetud, ning uurib nende kasutusvõimalusi praktikas, juurutades need muuhulgas näidisena mitmetes veisekasvatusfarmides üle kogu Euroopa.
Veisekasvatajate ja teadlaste vahelise tõhusa koostöö edendamise kaudu loob BovINE riikideülese nõuandesüsteemi, mis soodustab teadmiste vahetust rahvusvahelisel tasandil ning suurendab seeläbi Euroopa veisekasvatussektori majanduslikku elujõulisust ja kestlikkust.
Projekti üldine eesmärk on soodustada ja edendada teadmiste vahetust ning integreerida teadusuuringuid ja häid tavasid praktilisse innovatsiooni piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Euroopa veisekasvatussektori asjaomaste osalistega.
Konkreetsed eesmärgid on:
BovINE magazines published in nine national languages Project news plus...
Read MoreBovINE on loonud võrgustikukaardid, mis illustreerivad Beef-teadmiste ja innovatsioonivõrgustiku osalisi kõigis 9 partnerriigis. Klõpsake kaardil, et vaadata konkreetse riigi võrgukaarti.
Liivimaa Lihaveis rajab veisekasvatajate võrgustiku, mille eesmärk on tuvastada Eesti veisekasvatajate kõige pakilisemad vajadused, teha kindlaks head tavad ning hõlbustada teadmiste vahetust Eesti farmerite ja teadusasjatundjate vahel ning Eesti ja teiste Euroopa maade veisekasvatajate vahel. Seega tegutseb ta terves tööpaketis 3-6. Uuringutulemuste lõppkasutajateni jõudmise tagamiseks ning sidusgruppide, sh farmerite, tööstuse ja õigusloomega tegelejate projektist teavitamiseks osaleb Liivimaa Lihaveis tööpaketis 7. BovINE’i mitut osapoolt hõlmava töökorralduse tagamiseks osaleb Liivimaa Lihaveis tööpaketis 2, kus jagab enda kui tootjate ühenduse oskusteadmisi ning pakub koolitusvõimalusi. Liivimaa Lihaveise roll selles konsortsiumis on seega kohalike ettevõtmiste (näiteks demo- ja õppepäevade) korraldamine, kohalike koostöövõrgustike (sidusrühmade kogude ja arutelurühmade) loomine ning BovINE’ist ja selle tegevuse tulemustest teavitamine.
© BovINE, all rights reserved unless stated otherwise.
Please address all mail to:
FAO: Maeve Henchion
The BovINE Project
Teagasc Ashtown Food Research Centre
Dublin 15
D15 KN3K
This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 rural
renaissance programme | Project No: 862590 under call H2020-RUR-2019-15
